Kolmekuningapäeva laat 2024

Kultuuriministeerium on korraldanud teema-aastaid alates 2000. aastast.

2024. a. on KULTUURIRIKKUSE AASTA,

mis tutvustab Eestis elavate eri rahvaste mitmekesist kultuuri ja traditsioone ning Eesti oma unikaalseid kultuuriruume ja kogukondi.

Haapsalus korraldame kultuuririkkuse aasta avaüritusena 6. jaanuaril Kolmekuningapäeva laada. Kolmekuningapäeva laat Haapsalu vanalinnas (varasema nimetusega Vene laat Haapsalu vanalinnas) on õigeusu jõulude tähistamise traditsioon aastast 2013. Õigeusklike pühad on luterlastega võrreldes paar nädalat hiljem. Nii on kolmekuningapäev õigeusklike jaoks jõuluaja või talsipühade või talviste svjatkade algus. Enamus slaavlasi tähistavad jõule ka 6. ja 7. jaanuaril. Kogu talviste pühade periood svjatkad kestab kuni 19. jaanuarini ehk ristimise päevani. 6. ja 7. jaanuari õhtul minnakse pühakotta, kus on pikk ja väga kaunis palvus. Kas kohe jõuluööl või pühadeperioodil on oodata külalisi, kes kristlike laulude saatel majast majja käivad ja rõõmusõnumit kuulutavad, kiidavad jumalat ja soovivad majarahvale kõike helget. Vastutasuks kostitatakse neid pühaderoogadega ja mõnikord antakse isegi raha.

Kirjanik Aidi Vallik on ühes oma arvamusloos väljendanud sellist mõtet – Haapsalut iseloomustab läbi aegade muude heade näitajate hulgas ka üsna suur tolerantsus, leebus, omapärade väärtustamine ja sallivus erinevuste suhtes. Sellepärast suhtlevad omavahel meelsasti ka meie eesti- ja muukeelsed kogukonnad. On sulandunud sõpruskonnad, vastastikune läbikäimine, mõistmine ja koostöö, mis teeb võimalikuks selle, et kõik meie erikeelsed ja omakultuursed grupid kogukonna elu tervikuna rikastavad ja arendavad.

Päeva juhib setu juurtega Anne Veesaar.

Kolmekuningapäeva laat toimub Haapsalu vanalinnas, Karja tänaval Kodaniketorni juures

Laat avatakse 6. jaanuari keskpäeval ja kestab paar-kolm tundi sõltuvalt ilmast.

Laadal pakutakse enamasti toidukraami ja talusaadusi – õunu, hoidiseid, suitsulihatooteid ja kala, kodust leiba ja pirukaid, hõõgveini ja kalja.

Ei puudu ka muu toredus.

Laada olulisem osa on kultuuriprogramm. Peaesinejaks oleme sel aastal palunud folklooriansambli Suprjadki Narvast. Narva Muuseumi juures tegutsev folklooriansambel on kokku tegutsenud pea 40 aastat ning tegelenud eelkõige piiräärsete rahvaste, s.o venelaste, eestlaste, vadjalaste, isurite ja setude traditsioonilise kultuuri kogumise, taastamise ja populariseerimisega.
Lisaks tuleb Läänemaa tantsurühmade poolt esitamisele Eesti rahvatantsude pärimuspõimik. Kolmekuningapäeva laadal esinevad rahvatantsurühmad Haeska, West, Linnavurled, Tõrvik ja N.Õpsid. Tantsudeks on folkloorsed Eesti rahvatantsud ja seltskonnatantsud.
Veel esinevad traditsiooniliselt slaavi folklooriansambel Bõliina Haapsalust, mustlastantsijad Lehti Kostabi juhendamisel.

Kauplemiskohad on välja müüdud.