Alates 1895. aastast, mil asutati karskusselts Kungla, oli rahvamaja ehitus pool sajandit päevakorras, ometi ei jõutud majandusraskuste tõttu veel 30ndate aastate lõpulgi projektist kaugemale.
1945. aastal alustas tööd Läänemaa Kultuurimaja (hiljem ka Haapsalu Rahvamaja).

26. aprillil 1975. aastal avati uus Haapsalu Rajooni Kultuurimaja (arhitekt Ado Eigi), mis oli 70ndate aastate Eestis väikelinna kultuuriasutustest vaieldamatult suursuguseim ja moodsaim.
Linna peatänaval asuvas majas on kultuuritööd tehtud tänaseks niisiis juba üle kolmekümne aasta. Selle aja jooksul on toimunud palju muutusi nii majast väljas kui ka sees.

Tänane Haapsalu Kultuurikeskus on linna asutus, mille põhiülesanded on sätsestatud tema põhimääruses. Kokkuvõtvalt: kohaliku kultuurielu korraldamine igapäevasest huvitegevusest suurte üle-eestiliste festivalideni.

Kultuurikeskuse tegevus ulatub ka maja seinte vahelt kaugemale, suurem osa linna ning kogu Läänemaa suurematest vabaõhuüritustest, sealhulgas Valge Daami päevad, on kultuurikeskuse korraldada.

Kultuurikeskuses asub Linnagalerii ning iseseisvate asutustena töötavad Lääne Maakonna Keskraamatukogu ja Haapsalu Lastekeskus.